Järgmiste tehnikate puhul on leitud, et need soodustavad tugevamaid või tihedamaid emaka kokkutõmbeid:
- Piisav kogus vedeliku tarbimist. Nii liiga vähesel kui ka liigsel vedeliku tarbimisel on sünnitusel omad miinused. Paku aegajalt sünnitajale juua või jääkuubikuid, kuid ära motiveeri teda jooma, kui tal pole janu.
- Liikumine ja asendid. Kui sünnituse kulg on aeglane, siis küsi naiselt, kas ta sooviks pool tundi jalutada, vahetada tihti (30 min) asendeid. Sünnitajal tasub vältida lamavaid asendeid.
- Toetav puudutus. Toetav võib olla silitus, pai, selja mudimine, käest hoidmine. Need tegevused võivad suurendada oksütotsiini vabanemist ning see omakorda põhjustab emaka kokkutõmmet.
- Vesi. Kui on toimunud aktiivse sünnituse faasis sünnitegevuse aeglustumine, siis võib abi olla 30-90 minutilisest vanniskäigust. Vesi peab olema piisavalt sügav, et see kataks naise kõhtu.
- Nibude stimulatsioon. Seda võib teha nii naine ise kui ka tema partner. Nibude stimuleerimine suurendab oksütotsiini vabanemist. Alusta kõigepealt ühest nibust, et näha, kas sellel on soovitud efekt. Kui mitte, siis võib proovida mõlema nibu stimuleerimist. Stimuleerimise tulemusel võivad emaka kokkutõmber muutuda palju tugevamaks või pikemaks.
- Punktmassaaž. Selle jaoks on vaja kogenut inimest. Mõned doulad ja ämmaemandad võivad olla vajalike oskustega.
- Soojus. Pane soojakott, kompress või sooja veega pudel emaka alumise osa piirkonda.