Piimapais

Umbes 2.-6. päeval peale sünnitust tekib paljudel naistel piimapais – tunned, et rinnad on valulikud ja kõvad. Tunned, kuidas piimanäärmed on tundlikumad, suuremad ja raskemad. Põhjuseks on suurenenud rinnapiima tootmine ning suurenenud vere- ning lümfivarustus. Mõnikord kaasneb ka palavik.

Kui tegeleda piimapaisu teemaga varakult, siis on võimalik piimapaisu vältida või ebamugevust vähendada 12-48h jooksul. Lohutuseks võib öelda, et piimapais kestab keskmiselt 4 päeva ning möödub peale seda.

Piimapaisu põhjused

Põhjuseks võivad olla hilisem esimene imetamine, beebi sööb harva või ebaefektiivselt ja seetõttu jääb piim rindadesse liiga kauaks. Ühes Kanada uuringus leiti, et kui aegse beebiga esmaemad said sünnituse ajal intravenoosset vedelikku, siis oli neil suurem tõenäosus kogeda rindade paisumist.

Mida teha, et piimapaisu vältida?

Vältimine ei pruugi olla võimalik, kuid kindlasti saad vähendada sümptomeid!

Efektiivne rinnapiima eemaldamine rindadest vähendab võimalust, et rindade ebamugav tunne muutub valusaks piimapaisuks.

Lõpeta üks pool ennem korralikult ära ja vaheta, kummalt poolt imetamist alustad. Üks Austraalia uuring leidis, et emad, kes enne rinna vahetamist toitsid ühest rinnast nii kaua kui vastsündinu soovis, kogesid palju vähem piimapaisu, kui need, kellel paluti kindlasti ühe toidukorral mõlemat rinda anda (Evans, Evans, & Simmer, 1995). Siin on aga oluline, et lapsel oleks õige imemisvõte, et ta saaks rinnapiima efektiivselt kätte.

Samuti vähendab piimapaisu tõenäosust see, kui annad järgmisel toidukorral teisest rinnast esimesena süüa (Witt, Bolman, Kredit, & Vanic, 2016).

Väljuta ternespiima peale imetamist kaks korda päevas. Piimapaisu võib aidata vältida, kui 2-3 päeva peale sünnitust kuni kaks korda 20-25 minutit rinnapiima sõõrutad või pumpad. Proovi rindadest saada välja nii palju rinnapiima kui võimalik, kuid tee seda ainult 1-2 korda päevas. See aitab vähendada teiste koevedelike ummistumist rinnas ning ei tekita rinnapiima ületootmist.

Teine võimalus piima väljutamiseks. Kui tunned, et peale lapse söötmist ei ole rinnad täiesti pehmed, siis sõõruta või pumpa ülejäänud rinnapiim välja. Tee seda, kuni tunned, et mõlemad pooled on pehmemad. Kui tahad rohkem teada sõõrutamise kohta ning kuidas sellega alustada juba enne sünnitust, siis külasta lastearst Jane Morton’i kodulehte.

Kuidas toetada sõõrutamist ja pumpamist?

Parimad abimehed on lõdvestumine ja soojus ennem ja külm pärast rinnapiima väljutamist. Pane rindadele midagi sooja või käi ennem dušši all. Pikaajaline sooja kasutamine ei ole soovitatud, kuna võib paistetuse hullemaks teha. Masseeri rindasid õrnalt kuid julgelt, kaugemalt järjest nibu poole liikudes. Masseerimine võib aidata ka siis, kui laps on rinnal ja näed, et tema imemine on muutunud aeglasemaks. Nii saad suurendada piima hulka, mis ta kätte saab.

Selleks, et vähendada paistetust ja valu, pane rindadele külma, näiteks riidesse mähitud külmakott. Aseta need rindadele umbes 20. minutiks.

Varu külmikusse kapsas!

Kuigi kvaliteetsed uuringud puuduvad, siis nii enda kui teiste emade kogemusele toetudes, saan öelda, et sellest võib abi olla! Võta külmikust kapsaleht, puhasta see ning pane rindadele v.a nibule. Mõned lõikavad kapsalehele selle jaoks augu. Neid on mugav kanda näiteks rinnahoidjates. Umbes 2-4 tunni pärast võid lehed välja vahetada.

Müüt pumpamise kohta

Müüt – ära pumpa rinnapiima välja, see suurendab piima tootmist veelgi rohkem ja teeb piimapaisu hullemaks! Tegelikult on vastupidine tõsi. Tegelikult aitab piima eemaldamine vähendada teiste koevedelike ummistumist ja lahendab mure kiiremini.

Kellel on suurem tõenäosus?

On leitud, et korduvsünnitajatel on piimapais intensiivsem ning saabub varem (Bystrova et al., 2007). Ühes väikeses uuringus oli naistel, kellel eelnevalt enne menstruatsiooni rinnad rohkelt suurenesid, palju suurem tõenäosus kogeda tugevat piimapaisu (Alekseev et al., 2015).

Kas piimapais võib tulla ka hiljem?

Tihti ütlevad emad ka peale 2. nädalat, et neil on tulnud piimapais. Kuigi tunne võb olla sarnane, siis piimapaisuga tegemist ei ole. Sarnane tunne võib tulla näiteks siis, kui piima väljutamisse on jäänud pikem paus või kui piimajuhad on ummistunud.

Viited:

Alekseev NP, Vladimir II, Nadezhda TE. Pathological postpartum breast engorgement: prediction, prevention, and resolution. Breastfeed Med. 2015 May;10(4):203-8. doi: 10.1089/bfm.2014.0047. Epub 2015 Mar 16. PMID: 25774443; PMCID: PMC4410447.

Bystrova K, Widström AM, Matthiesen AS, Ransjö-Arvidson AB, Welles-Nyström B, Vorontsov I, Uvnäs-Moberg K. Early lactation performance in primiparous and multiparous women in relation to different maternity home practices. A randomised trial in St. Petersburg. Int Breastfeed J. 2007 May 8;2:9. doi: 10.1186/1746-4358-2-9. PMID: 17488524; PMCID: PMC1878468.

Evans K, Evans R, Simmer K. Effect of the method of breast feeding on breast engorgement, mastitis and infantile colic. Acta Paediatr. 1995 Aug;84(8):849-52. doi: 10.1111/j.1651-2227.1995.tb13777.x. PMID: 7488804.

Witt AM, Bolman M, Kredit S, Vanic A. Therapeutic Breast Massage in Lactation for the Management of Engorgement, Plugged Ducts, and Mastitis. J Hum Lact. 2016 Feb;32(1):123-31. doi: 10.1177/0890334415619439. Epub 2015 Dec 7. PMID: 26644422.

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga